I Mis on arenguvestlus?

1. Arenguvestlus on vähemalt kord õppeaastas läbiviidav usalduslik ja   

    dokumenteeritud jutuajamine õpilase, tema vanemate ja klassijuhataja  

    vahel, mille juures tähelepanu on lapsel.

2. Iga laps on omanäoline ja teda ei saa ega tohi kujundada teistega   

    täpselt ühesuguse mudeli järgi.

3. Õpetajal on oluline teada, kuidas laps käitub kodus, millised on tema   

    suhted vanematega, tema koolivälised huvid ja kes on tema sõbrad.

4. Arenguvestlus on väga vajalik lapse võimalike probleemide

    ennetamiseks ja lahendamiseks.

 

II Üldised eesmärgid

5. Parema üksteise tundmaõppimise kaudu leida lapsele arenguks

    parimad ja soodsamad tingimused ning võimalused.

6. Saavutada lapsevanemaga parem usaldussuhe.

7. Nõustada ja aidata last ning lapsevanemaid õppimise, õpetamise ja  

    kasvatamise valdkonnas.

8. Saada ülevaade peresisestest  suhetest, väärtushinnangutest, 

    materiaalsest olukorrast ja nende mõjust lapsele ning lapse kodusest  

    motiveerimisest ja arendamisest.

9. Vanema ootuste väljaselgitamine lapse, kooli, õpetaja ja iseenda 

    suhtes. Ennetada sellest lähtuvalt tekkida võivaid probleeme.

10. Info edastamine vanematele lapse toimetuleku kohta koolis ja lapse   

      enda vastutuse suurendamine õppetöö kordamineku eest.

11. Lapse suunamine üha julgemini eesmärke püstitama ja neid

      saavutama.

12. Aidata lapsel saavutada õiglast enesehinnangut ja väärikustunnet.

 

III Klassijuhataja ülesanded arenguvestluse läbiviimisel

13. Määrab kindlaks arenguvestluse ajad poolaasta plaanis.

14. Lepib kokku arenguvestluse toimumise aja õpilase ja lapsevanemaga.

15. Soovitavalt annab õpilasele vähemalt kaks nädalat enne kätte

     ettevalmistuslehe küsimustega.

16. Planeerib vestluse sobivasse ruumi ja välistab töö segamise.

17. Koostab õpilase analüüsilehest ja õppeedukusest ülevaate.

18. Koostab vestluse läbiviimise kava, kus nähakse ette:

      18.1. õpilase püüdluste ja edusammude tunnustamine

      18.2. õpilasel endal parendamisvõimaluste leidmine

      18.3. ühiste eesmärkide leidmine ja kõigi kolme osapoole  

               kaasaaitamine eesmärkide saavutamisele.

19. Klassijuhataja juhib vestlust, on paindlik, valmis leidma lahendusi ,  

      on rahulik, positiivselt meelestatud ja taktitundeline.

 

IV Eesmärgid lapsevanemale

20. Saab teada õpetaja nägemuse ja arusaama lapse kohta koolis ja

      kollektiivis.

21. Tutvub lapse koolikeskkonnaga.

22. Saab nõuandeid ja soovitusi lapse arendamiseks ja vajadusel 

      erialaspetsialistide poole pöördumiseks.

23. Saab oma probleemidest rääkida.

24. Saab teada õpetaja ootused lapse ning lapsevanemaga koostöös.

25. Saab teada infot lapse arengu kohta.

26. Leiab koostöövõimalusi kooliga oma lapse arendamisel.

 

V Arenguvestluse läbiviimine

27. Arenguvestlus viiakse läbi iga õpilasega regulaarselt igal õppeaastal.

28. Arenguvestlust viib läbi klassijuhataja. Arenguvestlusel osalevad

      õpilane, tema lapsevanemad ja klassijuhataja. Vajaduse korral

      kaasatakse ka teisi koolitöötajaid, tugispetsialiste ning õpilase

      elukohajärgse valla- või linnavalitsuse esindajaid.

29. Klassijuhataja kooskõlastab lapsevanemaga arenguvestluse aja ning

      saadab kirjaliku teate (kutse) ja ettevalmistuslehe küsimustega

      lapsevanemale.

30. Kui kool ei ole saanud koolikohustusliku õpilase vanemaga kontakti,  

      et leppida kokku arenguvestluse aeg või vanem ei ole teistkordselt

      ilmunud arenguvestlusele kokkulepitud ajal, teavitab kool sellest

      õpilase elukohajärgset valla- või linnavalitsust, kes korraldab

      vajaduse korral lapse õiguste kaitsmiseks vajalike meetmete

      rakendamise.

31. Klassijuhataja küll juhib arenguvestlust kuid laps ja lapsevanem

      peavad vestluses aktiivselt osalema.

32. Arenguvestluse lõpuks peab jõudma kokkuleppele lapse järgmise  

      arenguperioodi peamistes eesmärkides.

33. Arenguvestluse tulemused vormistatakse kirjalikult ja allkirjastatakse.

34. Klassijuhataja on kohustatud hoidma arenguvestluse materjale  nii, et  

      need poleks kättesaadavad kõrvalistele isikutele.