1. Vihikute arv.
Õppeaines vajaminevate vihikute ja töövihikute arvu ja vajaduse otsustab iga aineõpetaja ise.
2. Vihikute ümbris ja kirjutusvahendid.
Korra ja puhtuse tagamiseks ümbritsetakse vihikud kõikides ainetes ümbrispaberi või kileümbrisega.
I – IV klassis täidab õpilane vihikuid hariliku pliiatsi, tintenpeni või pastapliiatsiga. Kirjutusvahendi määrab klassiõpetaja või aineõpetaja.
V – IX klassis täidetakse vihikuid üldjuhul pastapliiatsiga kui aineõpetaja ei nõua teisiti.
I – IX klassi kirjutusvahend vihikute täitmiseks on sinine või must pastapliiats või tintenpen. Teisi värve võib kasutada ainult pealkirjades või reeglite kirjutamisel.
Õpetaja parandab vihikuid punase pastapliiatsi või tintenpeniga.
3. Vihikute vormistamine.
Vihikud tuleb korrektselt vormistada. Vihiku peal peab kajastuma õppeaine, kool, klass, õpilase nimi ja vastav õppeaasta.
Keelevihikud (inglise- ja vene keel) vormistatakse vastavas keeles.
I – IV klassi vihikud peavad olema ka nõuetekohaselt joonitud.
V – IX klassi vihikud joonida vajadusel.
4. Pealkiri ja kuupäev.
Iga eraldiseisev harjutus või ülesanne vihikus algab pealkirjaga. Pealkirjad joonitakse või kirjutatakse värviliselt.
Iga eraldiseisev harjutus või ülesanne peab omama kuupäeva (v.a.ühel tunnil tehtud). Kuupäev kirjutatakse pealkirjaga ühele joonele vihiku välisserva poole äärejoone taha. Kuupäeva märkimise viisi (üldjuhul araabianumbrid) otsustab aineõpetaja.
5. Vihikute kontrollimine ja vigade parandamine.
Aineõpetaja kontrollib ja parandab vihikuid vastavalt vajadusele. Samuti peab aineõpetaja selgitama ka õpilastele vihiku hindamise põhimõtteid.
Õpetaja parandab vihikuid punase pastapliiatsi või tintenpeniga.
Õpilastelt nõutakse vigade parandamist samasse vihikusse. Töövihikute korral kirjutatakse õige vastus vale kõrvale (alla, üles).
